KES?:

LIVE: DZA (Moskva, RUS) myspace.com/killallsuckers
LIVE: MIMICRY (Tallinn-Tartu) myspace.com/mimicrymusic
LIVE: LEX (Tallinn) myspace.com/lexurbangrooves
DJ: NIEHKNA, PÜHAMÜRISTUS, TULJAK,VALTER MULLETHUNTER, MASIN LIGEMA, MENT

KUS?:Genklubi, Tartu
MILLAL?:27-11-09
PALJU?:50.-
ALGUS:21.00

Uuendan siis meie kodulehte mõningate lugudega, mis on viimasel ajal meil poes ketranud.

Esiteks üks mu hea sõber sai maha ühe ülimaheda looga, mis on segu sinemaatiliselt vabalt voolavast hiphopilisest jazzist. Tervele sellele kompotile aitas teha video Marko Oks. Loo nimeks on Conception ja  projekt ise kannab nimetust Photoindustries.

Järgmiseks lisan loo, mis on mulle väga hinge läinud. Äärmiselt souline lugu maheda bassikäiguga ja trummidega mis on just täpselt õigel kohal. Träkk on kogumikult “Dusty Fingers vol. 12”. Kogumik ise on kogum kuulsatest sämpeldatud lugudest. Esitajaks The Message ja loo nimeks on “Is that the way”.

Ja viimaseks lisaksin ühe Fender Rhodes tüüpi klaveri jam’i. Selle instrumendi saund on lihtsalt mõnusalt pehme ja kõrvupaitav.

Vinüül soovib teile ilusalt sügise lõppu ning külastage juutuubis MoogMusic’u channelit, et aimu saada meie edasistest tegemistest.

Tere!

Mina olen sämplipede Samuel. Kuna olen sünnipärane melomaan, olen võtnud nõuks anda enda poolt väikene tõuge uue muusika tekkimiseks. Omal ajal võtsin osa

“Sügavaima keldri” saadetest ning innustasin seal oma kõnedega heliloojaid kasutamaks vanu helikatkeid uute teoste loomiseks. Nüüd on saade kadunud, kuid minu kõrv nõuab endiselt muusikat. Seetõttu otsustasin kasutada mulle antud võimalust siin sõna võtta ning kuulutan välja omaenda väikese võistukomponeerimise!

Kohe räägin täpsemalt. Annan võistlejatele ette pisikese salvestise oma üüratust fonoteegist. Asub see lõiguke aadressil www.ehh.ee/samuel. Osalejad peaksid kasutama oma heliteoses katkeid sellest lookesest. Kõik muu, mis veel loo tegemiseks vaja läheb, tuleb lisada juba enda poolt. Tulemuse link saatke e-maili aadressile scabere ät hotmail punkt com. Võistlustööd edast

atakse lintidel mulle ning kõik nad leiavad avaliku kõlapinna sellel võrgulehel ning saavad ka ausalt kommenteeritud. Parima töö esitaja, saab valida meie poest ka kaks räpivinüüli.

Egas midagi, head meisterdamist ning arvukat osavõttu – tähtaeg saatmiseks on 13. november 2009.

Vinüül teatab, et meil on nüüd olemas ka TWITTER.

… välja arvatud mõned üksikud, mis otse plaadifirmadelt või eriti haruldased. Aga ikkagi, 99% poes leiduvatest vinüülidest maksab 50 eeku tükk.

Tegime ka nimekirja artistidest, kelle plaate saab soodushinnaga osta. Nimekirja saad salvestada siit: http://www.speedyshare.com/477582931.html

Värviline sügis ja esimene lumi, koos muusikaga !!!

ps: on küsitud, et kas me paneme poe kinni, kuna hinnad on nii odavad? Vastus: ei pane kinni, üritame hoopis uue kauba jaoks ruumi teha :)

Juba aastaid olen jälginud, kuidas minu hea sõber Mauno Meesit oma elu muusikasse valab. Seda kummalist järjekindlust, mida noormees endas kannab, tajusin juba aastal 2001, kui sattusin kitarristina Mauno tollasesse bändi. Mauno oli ja on ilmselgelt bändiliider ning omab väga kindlat visiooni sellest, millises suunas ja kuidas peab “rong” liikuma. Kuna tahtsin ehitada oma rongi, mis oleks rohkem funky, läksid meie teed mõneks aastaks lahku.

Suur oli minu jahmatus, kui taaskord Maunoga kohtudes ja tema loominguga tutvudes tajusin, et noor helilooja oli leidnud teatud kõlapildid ja suutnud need kokku monteerida nii, et tulemuseks oli miski, mille poole ka mina salamise muusikas liikuda soovisin. Arvan, et see miski on midagi seesugust, mis äratab kuulaja päriselt üles ja sunnib unustama kõik muu, tekitades sellise ajatu hetke.

Peale säärast kogemust olin ma juba üsna kindel, et “Sinine” ja tema “Butterflies” jõuavad ühel või teisel kujul väga kaugele, kuigi debüütalbumi ilmumiseni oli jäänud veel mitu aastat. Ja ega seda kindlustunnet toitnud ainult müstilised hetked, kaugeltki mitte, Maunot tundvad inimesed teavad neid lõputuid õhtuid, millal härra Sinine tõusis ja lausus:” Väga tore ning vahva oli teiega kallid sõbrad, kuid ma pean hakkame nüüd minema, sest tahan veel mõned tunnid tööd teha.”

Kuhu see kõik välja viis, sellest võib juba lugeda meediast ja seepärast annangi teile nüüd mõned lingid: Ekspressi nädala plaadi arvustus, Siim Nestori artikkel Ekspressis, Melu intervjuu. Külastamist väärib ka “Sinise” ametlik kodulehekülg: www.sinine.org

Mauno tõi mõned plaadid ka “Vinüüli” müüki ja neid saab siis teatud värviliste paberite või magnetriba vahendusel meie hubasest poekesest lunastada.

Kõikidele muusika- ning eelkõige vinüülihuvilistele anname teada, et 10. oktoobril avab Tartus uksed, vinüülhelikandjatele keskenduv, plaadipood “Fonofon”. Hetkel käivad endiselt veel ehitustööd, kuid juba uuest töönädalast on võimalik pea igapäevaselt (E-L orienteeruvalt 12-19) soetada plaate, plaadimängijaid, kõlareid ning ajapikku ilmselt käsitööna valminud vidinaid ja rõivaid. Kuna tegemist on pidevalt areneva poe/projektiga, siis hetkel rohkemat välja kuulutada oleks ilmselgelt vara. Avamispidustuste sujuvasse kulgemisse annavad, Genialistide klubis,  oma panuse, sest seal asub ju ka pood, alates kella 19-st kahel korrusel: kettakeerutajate duo Kähr&Linna, koos tuntud ning vähem tuntud sõpradega, elava kavaga toetavad Kapusta ja?, MC s’Poom, Hirm ja Reket ja Gorõ Lana!

Vaata lisa: http://www.genklubi.ee/kohvik/?page_id=911

Viru Keskuse moeüritus FIBIT on võtnud festivali mõõtmed, haarates enda alla ka Plaadituru. Turul on nii vinüülide kui ka CD-dega väljas DJ-d ja muidu melomaanid, samuti ka mitmed plaadipoed.

Osa oma plaadikogust on lubanud turule tuua DJ-d Raul Saaremets, Alari Orav, Talis Paide, Mark Slavin, BIIT tiim koos Madis Nestoriga, MTV VJ Martin Veisman, Sex Drive Live ehk Tõnis Savi jt.

DJ Oravalt põhjendas enda osalemist näiteks nii: „Tundub hea võimalus oma plaadikogu kriitilise piiri ületanud ühikutega täita kaasmelomaanide kollektsioonides haigutavaid tühimikke.“

Plaadipoodidest saavad kohal olema „Klubi/Pood Vinüül”,  World Clinic, Artlantic, Lasering ning Rahva Raamatu väärtmuusika selektsioon.

Plaate saab kohapeal ka kuulata, kuid maksta saab vaid sularahas!

Plaaditurg toimub Viru Keskuse 4. korrusel, 3. oktoobril kell 12-20 ning 4. oktoobril kell 13-18.

Vaata osalejate kodukaid:

www.worldclin.blogspot.com

www.vinyl.ee

www.ledzeppelin.ee

www.biit.me

www.temp.72dpi.ee

Suure hurraaga väljakuulutatud laat kunstiakadeemias jäi kahjuks ära.

Kuulan hetkel Ööülikooli ja poes ning hinges valitseb üldine idüll ja rahu.

WWW.YLIKOOL.EE

Tekkis mõte, et tutvutan teile ühte oma lemmikut Ameerika lauljatari, diivat ja näitlejat, kelleks on Diana Ross. Guinessi rekordite raamat nimetab teda 20. sajandi kõige edukamaks naislauljaks, kuna tema singlid on jõudnud Ameerika edetabeli tippu 18. korral: 6 soolokarjääri ja 12 bändi Supremes jooksul.

Sünnijärgse nimega siis Diana Ernestine Earle Ross. Ilmavalgus nägi ta aastal 1944, kahekümneneljandal märtsil. Kuuekümnendatel aastatel aitas ta vormida Motowni plaadifirma nime ja kuju ning ka vastupidi, lauldes kaasa The Supremes‘is. Mõni aeg peale seda lahkus ta bändist ja otsustas soolokarjääri kasuks. 70ndatel ja 80ndatel oli ta parimate naisartistide seas, tegeledes mitte ainult laulmisega, vaid ka proovides kätt näitlemises ja broadwayl. Ta on võitnud Tony auhinna, 7American Music Awardsi ja ühe eri-Kuldgloobuse Billie Holliday’st rääkivas biograafilises filmis “Lady Sings the Blues”. Ta on nomineeritud 12 Grammy ja ühele Oscarile. Aastal 1976 nimetas Billboardi ajakiri Rossi 20. sajandi parimaks naismeelelahutuajaks.

The Supremes (1959-1970) Florence Ballard, Mary Wilson, Diana Ross.

Oli siis naislauljatest koosnev bänd, mille eesotsa Motowni tolleaegne boss Berry Gordon, määras laulma Diana Ross’i (sopran). Bänd hakkas tegelema natuke popima muusikaga. Berry Gordoni samm osutus vägagi õigeks ning The Supremes saavutav enneolematu edu lauluga “Where Did Our Love Go” , mis minuarust kõlab väga mahedalt. On arusaadav, vaadeldes seda ajastut, miks nad saavutasid taolise edu. Mõni aeg pärast seda muutus natuke bändi koosseis ning Berry Gordon otsustas muuta bändi nimeks Diana Ross and The Supremes, kuna ta nägi naises potensiaali ning tahtis aidata kaasa ta eelseisvaks soolokarjääriks, tutvustades maailmale teda kui Diana Ross’i. Samadel põhjustel vahetas ta ka Smokey Robinson & The Miracles’i ja Martha Reeves & The Vandellas‘i nimed. The Supremes lindistas kokku kaksteist number üks singlit, saades kõige edukamaks bändiks peale Biitleid, 1960’ndatel maailmas.

Soolokarjäär

Kuuekümnendate lõpuks, oli Motown’il Dianaga omad plaanid. 1969 aastal alustas ta oma esimesi soololindistusi. Sama aasta novembris, peale kolmeaastast jutukõminat Diana laialilöömist bändist, see juhtuski. Samal aastal tutvustas Diana, Motowni plaadifirma uusi kasvandike The Jacksons 5‘i üldisele publikule. Diana esimene soololugu  “Someday We’ll Be Together” sai siiski Diana Ross & The Supremes’i viimaseks, ehk kaheteistkümnendaks hitiks. Oma viimase esinemise bändiga tegi ta 14.jaanuaril 1970 aastal Las Vegases. Umbes pool aastat hiljem lasi Diana Ross koostöös Nickolas Ashford and Valerie Simpson‘iga välja tema esimese sooloalbumi  nimega “Diana Ross“

1971.aastal lasi ta välja teise albumi nimega “Everything Is Everything“, millest tuli Ross’i esimene UK number üks soolo singel “I’m Still Waiting“. Samal aastal alustas ka oma teleserjaaliga mille nimeks oli “Diana!“ , kus olid külalisteks näiteks The Jackson 5, Bill Cosby ja ka Danny Thomas. Sellest ajast otsustaski Motown, et hakkavad temast vorpima filmistaari ja 1971ndate lõpus kuulutatigi välja film “Lady Sings The Blues“, milles portreteeriti jazz ikooni Billie Holiday’d. Film sai ülemaailmseks hitiks ning kogus palju kuulsust. Filmi saundträkk album saavutas number üks koha Billboard 200 tabelis ja esimesel kaheksal päeval plaadi väljaandmisest saadeti välja 300,000 koopiat ülemaailma. Praeguseks on see Diana Ross’i enimmüüdud album. 70’ndatel, lasi välja veel albumi “Blue” mis oli keskendunud ainult jazzile, kuid Motown otsustas jätta selle nö riiulitesse seisma.  Hiljem, aastal 1979,  otsustas ta teha uuesti koostööd Nickolas Ashford and Valerie Simpson’iga ning saavutas jällegi tähelepanuväärse edu albumiga “The Boss” , mis näitab varajaseid diskomõjutusi, kuna produtsendid olid isegi tegevad sel alal, sel ajal. Albumi nimilugu “The Boss” Peale seda lasi ta välja albumi “Diana” , millelt tulid tema soolokarjääri kaks kõige edukamat singlt “Upside Down” lugu, mida eestlased teavad vist Bläk Rokiti kaverina “Mu hobune on tilluke” . Teiseks looks albumilt oli “I’m Coming Out“. 1980ndate aastae põhipunktiks oli artisti ühinemine RCA plaadifirmaga, mis tõi tema loomingusse uut suunda ja saundi, lõpetades sellega 20 aastase koostöö Motowni plaadifirmaga. Sel ajal oli see summa mis RCA plaadifirma maksis Ross’i eest suurim selleajani mis üldse kellegi eest oli makstud! Kui duett Lionel Richie’ga “Endless Love” sai number üheks 1981 aastal, sai Ross esimeseks naisartistiks maailma muusika ajaloos kellel oli kuus singlit esimesel kohal Billboard Hot 100 edetabelis.

1980 ja 1990ndatel muusika muutus märgatavalt, justkui oleks haamriga löödud ja paika pandud mingi teatud saund. Siiski, alguses jätkus Diana Ross’i  karjäär eduga ning ta üllitas ajatuid klassikaid nagu “Why Do Fools Fall in Love” “Mirror, Mirror” ja “Work That Body” millel kõikidel on kaheksakümnendate disko mõjutused.  Sel ajastul lasi ta välja kolm albumit nimedega “All The Great Hits” , “Silk Electric” ja antoloogia “Swept Away” . Umbes peale neid hakkas ta edu hääbuma väljaspool US’i ja peale albumit “Red Hot Rythm & Blues” langes ta edu ka US’is. Siiski märkismisväärne on tema lugu  “If We Hold On Together“ , mõni nõrganärvilisem võib isegi poetada pisara selle õrna loo peale. Lugu, mis sai kuulsaks Jaapanis, tänu animafilmile “TheLand Befor Time”  1989 aastal lahkus Diana RCA’st ja läks tagasi Motown’i, kus ta oli samal ajal artist ja ka poole kohaga omanik.

Niisiis 1989.aastal, lasi Diana Ross peale kahesat aastat välja albumi Motowni alt, mille produtseeris Nile Rodgers. Albumi nimeks “Working Overtime” , mille nimilugu sai R’n’B edetabelites kolmanda koha, kuid siiski kukkus täielikult läbi, müües ainult 100,000 koopiat. Youtube’i link SIIN! Samamoodi ka kolm järgmist albumit – 1991 – “The Force Behind The Power” 1995 – “Take Me Higher” ja 1999 “Every Day Is a New Day” ei toonud artistile mingit kuulsust ja ta edu hakkas hääbuma. Iseenesest ma mõistan ka, sest see nö uus saund mis ta 80ndatel ja 90ndatel tegema hakkas polnud ikka üldse sobilik talle. Tema viimane edukas lugu 90ndatel koos Al B.Sure’iga oli “No Matter What You Do“, mis kõik üleüldiselt kõlavad moosise kompotina lihtsalt, mida ei anna üldse võrreldagi tema varasema loominguga. Aga võibolla peitus tema edu langus tänu sellele, et USA inimestel sai temast villand lihtsalt. Positiivseid näitajaid tuli välisriikidest, kus tema eelnevad albumid ja singlid hakkasid edu koguma. Näiteks 1999. aastal nimetati ta UK edetabelite edukaimaks lauljaks. Enne seda kõike, pöördus tagasi näitlemisse ning mängis filmis “Out Of Darkness” (1994),naist, kes põdes skisofreeniat.Ross sai jällegi tähelepanu keskpunkti ja nomineeris oma kolmandale Golden Globe auhinnale.                                                                                                                                                                                                                                   

Aastal 2000 otsustas Diana Ross, et paneb taas kokku vana hea Supremes’i ja teeb tuuri. Kahjuks ei kogunud see tuur edu ning ainult esimene avakontsert müüdi välja. Siiski suutis ta end jälle jalule ajada aastal 2004, kus ta käis sooloturneedel ning sai tagasi Billboard’i muusika edetabelitesse looga “I’ve Got a Crush on You“,mis lindistati koos Rod Stewartiga. Lugu kus Diana pöördub tagasi oma juurtesse ja teeb lõpuks ometi mahedat, jazzihõngulist mussi. Enam pole 80ndate rõhuvat ja koledat biiti taga. Ning 2006 aastal toodi lõpuks välja album “Blue” ja peale selle lasi ta välja ka albumi “I Love You“, mõlemad albumid saavutasid edu ja ta oli jälle edetabelites. Ta saavutas tähelepanu mida ta ei olnud saavutanud 20 aastat. 2007.aastal tegi ta paar esinemist teles, et promoda oma uut albumit ning oli ka saates American Idol, kohtunikuna. Samal aastal sai Diana Ross ka elutöö auhinna, kus talle esitasid tribüüti Stevie Wonder, Erykah Badu ja Chaka Khan. Praegusel ajal tegeleb ta väikestviisi muusikaga ja esinemistega. Hetkel on Diana 65 aastane.

Poes on meil olemas tema plaatidest

Motown

1970 – Diana Ross

1970 – Everything Is Everything

1971 – Diana!

1072 – Lady Sings the Blues

1973 – Touch Me in the Morning

1974 – Live at the Ceasars Palace

1977 – Baby It’s Me

1977 – An Evening With Diana Ross

1980 – Diana

1981 – To Love Again

1981 – All the Great Hits

RCA

1981 – Why Do Fools Fall in Love

1982 – Silk Electric

1983 – Ross

1984 – Swept Away

1985 – Eaten Alive

Peale nende ka meil ka tema albumeid sellest ajast kui ta tegi koos The Supremes’iga!